Riigi religiooniasjade valitsuse avalduse sõnade kohaselt on järgmisel kuul jõusse astuv seadus “tähtis samm ümbersündide korraldamise institutsionaliseerimiseks”.

Iroonia taga on aga ka tõsisemad asjad ja Hiina tõeline motiiv: kärpida pagenduses viibiva Tiibeti vaimse ja poliitilise liidri Dalai Laama mõju ning suruda maha enam kui 50 aastat tagasi okupeeritud Tiibeti religioossed algatused.

Keelates igal väljaspool Hiinat elaval budistlikul mungal umber sündida, annaks seadus Hiina võimudele võimaluse valida ise järgmine Dalai Laama, kelle hing sünnib mõnes uues inimeses, et jätkata inimeste kannatuste leevendamist.

72 aastane Dalai Laama, kes alates 1959. aastast on elanud Indias, kavandab endale järglase valimist, öeldes, et keeldub umber sündimast Tiibetis seni, kuni see on Hiina kontrolli all .

Kui võtta arvesse eeldus, mille kohaselt Dalai Laama on võimeline oma taassündi kontrollima, nii nagu seda on teinud kõik Dalai Laamad viimase 600 asta jooksul, siis võib kujuneda olukord, mil ühel hetkel on kaks Dalai Laamat: üks, kelle on välja valinud Hiina valitsus ja teine, kelle on leidnud budistlikud mungad.

“See on väga kuum teema,” ütleb budismi uuriv Stanfordi ülikooli teadlane Paul Harrison. “Dalai Laama on Tiibeti ühtsuse ning rahvusliku identiteedi peamine sõmbol ning üsna tõenäoliselt kujuneb tema ümbersünni umber peetav lahing palju tähtsamaks, kui kõik muu.”

Kuskohas aga võiks järgmine Dalai Laama sündida? Harrison ja teised budismi uurivad teadlased on ühel meelel, et see juhtub kuskil 130 000 pagenduses viibiva tiibetlase seas. Need aga elavad nii Indias, Euroopas, kui Põhja-Ameerikas.