Nelja aasta peale jagatud projekti eelarveks on kavandatud 23 miljonit krooni, ütles Saarso Eesti Päevalehele. Ekspeditsioon peaks algama 2005. aastal.

“Meie siht on kokkuvõttes ikkagi aluse panek rahvuslikule Antarktika uurimisprogrammile,” ütles Saarso. “Eestlased on alates 1957. aastast uskumatult palju tegelenud Antarktika uuringutega ja seetõttu on meil selles suured kogemused kasutada.”

Antarktikas talvitunud Andres Tarand toetab projekti. “Asjal on kaks külge. Esimene on see, et samamoodi nagu tunneme rõõmu meie sportlaste saavutuste üle, vajab eesti rahvas ja eriti eesti mehed ka seda sorti tegusid,” ütles Tarand Eesti Päevalehele. “Teiseks on Antarktika uurimisel meil ikka küllaltki võimas lugu taga, me oleme seal käinud ja miks see ei võiks jätkuda. Loomulikult ei tohi kogu asi jaburalt kalliks minna.”

Saarso sõnul loodab ta 23 miljonit krooni kokku saada osaliselt riigieelarvest. “Avalööki ootaks siiski meie erakapitalilt,” ütles praegu välisministeeriumis nõunikuna töötav Saarso. “Loomulikult tuleb arvestada ka rahvusvaheliste fondide toetusega.”

“Kui kellegagi võrrelda, siis Bulgaaria kulutused on umbes samas suurusjärgus, soomlased kulutavad Antarktika uurimisele aastas 5 miljonit marka,” rääkis Saarso. “Meie peame aga arvestama seda, et suurema osa rahast neelab stardipakett- uurimislaev, polaarjaam, tehnilised vahendid ja ekspeditsiooni ettevalmistamine.”

Projekti juhid on otsinud võimalusi kulutuste vähendamiseks rahvusvahelise koostöö abil. Itaallased on näiteks lubanud aidata kütuseveoga.

Esialgsete kavade järgi viibiks Eesti ekspeditsioon Antarktikas paar kuud polaarsuve ajal.

Eestlaste alaline jaam peaks tulema Rossi mere kaldale nelja riigi uurimisjaamade lähedusse. Eesti jaam jääks Itaalia uurimisjaama naabrusse.

“Just Itaalia on pakkunud meile oma abi ja toetust. Nad on seal olnud 17 aastat ning valmis meile jagama kogu infot selle piirkonna kohta,” rääkis Saarso. “Erakorraliste juhtumite puhul saame alati arvestada nende abiga, neil on suured uurimislaevad Rossi lahes ja suur baaslaager, kus arstipunktis on isegi operatsioonituba.”

Püsijaam viiakse kohale paneelidena ning see kujutab endast 12-ruutmeetrist soojakut, kus eraldi asub pesemisruum ja nõutavatele rangetele tingimustele vastav kuivkäimla. Teisel ekspeditsiooniaastal kavatsetakse rajada veel teine samasugune moodul.

Selliseid soojakuid on võimalik osta näiteks Austraaliast. “Tegelikult tahaks ikka võimalikult Made in Estonia kasutada,” ütles Saarso.

Uurimislaevaga kavatseb Eesti ekspeditsioon hakata uurima Rossi merd, mis on suvel jäävaba ja suhteliselt leebete tuultega.

“Meie väikesele uurimislaevale on see kõige sobivam. Lisaks sellele võimaldab meie suhteliselt madala süvisega uurimislaev minna rannikule lähemale kui seal piirkonnas tegutsevad suurriikide suured uurimislaevad,” ütles ümbermaailmapurjekat Lennuk juhtinud Mart Saarso. “Kuna Rossi meres on veel küllalt kaardistamata alasid, oleks see ühtlasi ka meie võimalus midagi teistele anda.”

Uurimislaevaks sobiva eeskuju leidis Saarso Lõuna-Aafrika Vabariigist- laevaprojekteerija Dudley Dixi mootorpurjeka, mis on mõeldud kaubaveoks tormisel Lõuna-Atlandil. Dudley Dix on nõustunud projekteerima selle baasil 30-tonnise veeväljasurvega teraskerega jahtlaeva, mis saab 185 hobujõuga diiselmootori ning on mõeldud 11-liikmelisele meeskonnale. “Väga merekindel alus,” iseloomustas Saarso.

Praeguste kavade järgi hakkaks uurimislaev paiknema Hobarti sadamas Tasmaanias. Saarso sõnul on lootus sellel, et Antarktika ekspeditsioonid jääksid regulaarselt toimima.