Eesti pornotööstus on kui kullaauk
Film läks maksma 45 000 krooni, sellest 20 000 kulus kaamerarendile, 15 000 maksti näitlejaile ja umbes 6000 kulub videokassettide tootmisele.
Esimese kuuga müüs Max erootikapoodidele filmist 200 koopiat. “Praeguseks olen tagasi teeninud juba 28 000 krooni!” sõnas Max.
Mitmetes erootikafilmides kaasa löönud Maxi “Vallatutes eestlastes” ei näe — ta kavatseb erootikaäris orienteeruda vaid filmide tootmisele.
Seksituru liider, pornokuningas Aivar Palumäe ei taha konkurendile alla jääda ja monteerib praegu seksversiooni filmist “Täna öösel me ei maga”. Filmi loodab ta nädala pärast erootikaäridesse müüki paisata. “Mul on filmiks 14 tundi musta materjali,” ütles Palumäe.
Eestis sai erootikaäri alguse kümme aastat tagasi, kui Kristina Bellanova Soomes kaamerate ees riided seljast heitis. Järgnes Soome ja Rootsi pornotööstuse tung Eestisse. Eestlased lõid kaasa kümnetes pornofilmides ja tootjad lõikasid suuri kasumeid. “Eesti naised müüsid isegi siis, kui nad polnud kõige ilusamad,” ütles Max.
Kolm aastat tagasi ilmus müüki Eesti esimene erootikafilm “Karu t*ra”, kus peaosades on Max ja Grupi-Kati. Aasta hiljem üritas erootikaäris algust teha OÜ Jessy Virtuality filmiga “Fotomania”. Kuigi seda reklaamiti kui “tõeliselt puhast pornot”, kogub video senini lettidel tolmu. “See film tehti valmis hullu raha eest. Näitlejatele maksti sama suuri summasid kui välismaal,” põhjendab Palumäe konkurendi äri kõrbemist.
2002. aastal kinno jõudnud filmist “Nimed marmortahvlil” väntas Palumäe oma versiooni “Imeb marmorvahvlit”, peaosades Max, Uskumatu Toomas ja Ingrid.
Kuigi Eesti filmid on odavamad kui välismaised, eelistavad kliendid välismaiseid. “Eesti filmide taset välismaistega võrrelda ei anna — see on nagu öö ja päev,” rääkis Sex Shop Planet Amori juhataja Kristiina Valing, kelle sõnul on Eesti erootikafilmid nii jubedad, et ta ei julge neid klientidele reklaamidagi.