Eurolauljad esitavad protesti (täiend.)

Kuna paljud inimesed ei saanud laupäeva õhtul oma mobiil- ja lauatelefonidelt Eesti Eurolaul 2004 hääletuses osaleda, kavatseb viis eurolaulumeeskonda esmaspäeval protestida hääletustulemused, mis tõid võidu ansamblile Neiokõsõ.

Lugedes kokku kõigile lõppvooru esinejatele antud hääled selgub, et üle Eesti osales eurolaulu valimisel vaid 19 478 inimest. Neist lõviosa — 8696 — hääletas “Tii” poolt. Teiseks jäänud Kerli Kõiv ja “Beautiful Inside” said 3638 punkti.

Eelmise aasta eurolaulu võitja ansambli Ruffus solist Vaiko Eplik sõnas Delfile, et tema andmetel kavatseb protesti sisse anda viis meeskonda.

Ansambli Slobodan River esitatud laulu “Surrounded” üks autoreid Tomi Rahula ütles Delfile, et nemad esitavad esmaspäeval kindlasti protesti. “Me pole ainukesed, kes seda teevad — oleme ka teiste tiimidega rääkinud.”

Kõik liinid olid kinni

“Kui saadet vaatab vähemalt 300 000 inimest, siis ei ole võimalik, et kokku tuleb nii vähe hääli,” ütles Rahula. Samuti pole Rahula sõnul võimalik, et üks laul saab ühes piirkonnas vaid 13 häält ning laulude paremusjärjestus on igas piirkonnas ühesugune.

“Kõik telefoniliinid olid kinni — vähemalt niipalju, kui on minul sõpru ja sugulasi,” lausus Rahula. “Kõik nad ütlesid, et ei saanud hääletada lauatelefonidel ega mobiilidel.”

“Mul pole võiduloo vastu midagi, aga kogu süsteem peab toimima korralikult,” lisas Rahula.

Inimesed kogu Eestist on kurtnud, et laupäeva õhtul aset leidnud Eesti Eurolaulu telefonihääletusel oli võimatu osaleda, kuna telefonid olid kas ülekoormatud või lihtsalt tummad.

Paadam kahtlustab vana-aastaõhtusündroomi

Eesti Televisiooni välissuhete osakonna juht ja Eurovisiooni lauluvõistluse referentgrupi liige Juhan Paadam ei osanud telefonihääletuse kohta kommentaare anda. “Ma ei oska selle kohta midagi ütelda, sest telefonid ei kuulu kuidagi Eesti Televisiooni alla,” lausus ta Delfile laupäeva õhtul.

“Meie käest on oodatud rahvahääletust ja selle võimaluse me andsime,” rõhutas Paadam. “Igal juhul pole mul mingit põhjust kahelda selles andmebaasis, mis meieni jõudis.”

“Minu arust võis töötada niisugune vana-aastaõhtu sündroom, et kui on palju helistajaid, siis midagi jookseb kinni,” lisas Paadam. “Ma ei oska öelda, kelle kraesse see läheb. Ma väldiksin süüdistamast meie partnereid, kellega me oleme väga head koostööd teinud.”

Elioni meediasuhete juht Ain Parmas ütles pühapäeval Delfile, et esialgsetel andmetel läks arvesse 70-75 protsenti sissetulnud kõnedest. “Kui see hääletus algas, tõstsid kõik korraga toru ja tekkiski ülekoormus,” lausus Parmas, kel õnnestus oma valik teha esimesel katsel.

Parmas võrdleb laupäeva õhtul tekkinud telefoniliinide ülekoormust vana-aastaõhtuga, mil telefonivõrgud on õnnitlejate kõnedest üle koormatud.

Paljud inimesed helistasid Parmase sõnul hääletusnumbritele enne ametliku valimisaja saabumist, andes nii oma hääle sisuliselt tühja. Õigel ajal uuesti helistades nende hääl sel juhul enam ei lugenud. Hinnanguliselt võis olla liiga varaseid hääletajaid samas suurusjärgus, kui hääletanuid: paarkümmend tuhat.

Kerli Kõivu meeskond ei kurvasta

“Meid see tulemus ausalt öelda ei kurvasta,” ütles Kerli Kõivu meeskonna juht Lauri Laubre mõned minutid peale eurolaulu võitja väljakuulutamist Delfile. “Me oleme tulemusega väga rahul. Saime teada, mida arvatakse Kerlist, mida arvatakse laulust üldse. See oli kokku positiivne.”

Laubre lisas, et Eestit sobibki esindama üks korralik ugri-mugri laul selle sõna otseses ja heas mõttes. “See oli väga hästi tehtud, midagi halba neile öelda pole. Soovime neile õnne ja oleme ise väga rahul.”

Kerlit aga ootab ees tihe töö. “Kahe nädala pärast on tema lugu kõigis Skandinaavia suuremates raadiojaamades ja algab video tegemine,” lubas Laubre.

Kaks korda Eestit eurovisioonil esindanud ja ka seekord omakirjutatud lauluga võistelnud Maarja-Liis Ilus ütles Delfile, et ta aimas tulemust ette. “Üldiselt ma toetan seda eurolugu ja arvan, et see oli õige valik.”

Maarja sõnul on raske öelda, kas võidulaulul oleks Türgis tulevikku. “Me lähme sinna väga positiivsete tunnetega ja teeme seal oma parima, nagu siingi,” arvasid võidujoovastuses ansambli Neiokõsõ liikmed pärast võidulaulu esitamist.

Rahvas sai oma tahtmise

“Et niivõrd suur võit tuli, oli igal juhul üllatuseks,” lausus Priit Pajusaar Delfile mõni hetk peale võiduloo taasesitamist. “Uskumatu, et rahvas nii üksmeelselt niimoodi arvas.”

Hääletamise protsessis aset leidnud probleemide ja nendest tulenevate võimalike protesteerimiste kohta ei osanud Pajusaar kommentaare anda. “Selle kohta ma ei tea midagi öelda,” lausus ta. “Ma arvan, et neid skeptikuid on alati olnud, ja alati on leitud mingi põhjus (tulemust vaidlustada — toim). Aga praegu on nii ülekaalukas võit, et…”

Ka ei soovi Pajusaar “jagada veksleid” Türgis toimuva laulukontserdi kohta. “Täna nad (Neiokõsõ) tõestasid, et on võimelised väga heaks esituseks,” lausus ta. “Elame, näeme. Need on inimesed, need on tüdrukud, kel on tõeline sära silmis, ja see on väga suur võti.”

Neiokõsõ ei koosne võrokestest. Ansambli liikmeid on Pajusaare sõnul pärit Pärnust, Viljandist, Sakust ja Tallinnastki. Võru keelest saavad neiukesed kõik hästi aru. “Nad on kõik vägagi rahvamuusikataustaga,” lausus Pajusaar.

“Tegelikult on väga positiivne, et rahvas sai oma tahtmise, see kindlasti hoiab edaspidi ära palju arusaamatusi,” leidis eelmine eurolaulik Vaiko Eplik. “Tore ju, et kui igal aastal meil päris suure laulupeo korraldamiseks raha ei jätku, siis ETV majas on igal aastal selline väike laulupidu. Mõnusad kodukootud kismad ja skandaalid — see kõik on väga positiivne.”