Tartu anime-fännid kohtuvad sel pühapäeval Anne noortekeskuses. Kell on kaks. Üheksa poissi ja viis tüdrukut arutlevad kiisukõrvadega mütsiga Kaia Jallai juhatamisel uue õdusa klubitoa ja õhtul algavaühise filmivaatamise üle.

Kaia (22), Joosep (20), Mati (20) ja Riine (23), misasi see hentai on?

Kaia: Animeporno. Rahvas küsis — meil on juba viies animeöö. Järgmine peaks olema vanemate animede teemaline. Eelmine kord oli õudusanime, veel on olnud samuraid ja koolihuumor. Kõige esimene oli segateema. Tulemas on spordianime, magical girl ehk tüdrukud, kes päästavad maailma.

Animepornos on ka ilmselt tunda sellist Jaapani omapära. Kiiksuga seks?

Mati: Jaa. Väga-väga kiiksuga.

Riine: Põhimõtteliselt jaguneb see kolme ossa. On yuri, see on kaks naist, hentai on hetero, ja siis on oimius?yaoi, mees mehega.

Mati: Animeööl saab kõiki näha. Kümne filmi seas on ka üks levinumaid asju “Bible Black”.

Joosep: “Bible Black” räägib satanistlike kommetega õpetajatest, kes piinavad oma õpilasi jne.

Kui palju on üldse animesse sisse toodud subkultuure? Näiteks satanistid, emod, gooti stiil?

Joosep: See on nii, et mõned subkultuurid tekivadki Jaapanis animest.

Kaia: Otaku on selline pehmem versioon. Nendest on tehtud animesid ka.

Mati: Hikokomori’d on sellised inimesed, kes ei käi tööl, ei õpi. Ei tee midagi.

Kas teie seas ka sellised fänne on?

Kaia: Ei ole.

Mis on teie lemmikanimeteemad, mida vaatate?

Kaia: Minule istuvad sellised filosoofilised-psühholoogilised teemad. Näiteks Mushishi on hästi rahulik, mingit actionit seal ei ole. Samas ta on hästi kaasahaarav ja räägib elulistel teemadel. See ongi sageli erinevus Lääne multikatest, et sisu on selline, mis paneb ikka mõtlema pikalt. Vastus ei tule lihtsalt kätte, mispärast ka Miyazaki filme “Vaimudest Viidud” ja “Printsess Mononoke” vaatavad nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Mati: Kindel lemmik on ajaloolised fantaasiad.