“Käisin oma endise kallimaga Cafe VS’ist korraks läbi ja selle viie minuti jooksul, mil seal olime, õnnestus mul oma jalg vastu nende metalltooli nii kõvasti ära lüüa, et jäin mitmeks päevaks lonkama,” räägib Carola

“Umbes tund pärast jala ära löömist saime mu emaga kokku ja läksime kolmekesi sööma. Kõik oli täiesti super, kuni tõusime lauast ja hakkasime ära minema.”

Carola tundis, et jalg on ikka valus ja ta lonkas.

“Olin oma mõtetes üritanud kuidagi oma õnnetut olukorda parandada ning ütlesin ühe mõtte kogemata selgelt ja kõvasti välja “mul on keppi vaja”, mille all ma pidasin silmas, et mul oleks jalutuskeppi vaja (et ma ei peaks nii väga lonkama).”

“Kohe kui olin selle lause ära öelnud, vaatasid mu kallim ja ema mulle sellise näoga otsa, et TOHOH! Nii piinlik oli — võõrad inimesed, kes mööda läksid, vaatasid kõik kuidas ma häbist näost tulipunaseks läksin. Üritasin neile selgeks teha, et ma päriselt mõtlesin ka jalutuskeppi!”