Toom usub, et küllap on kaalumuret vahel igal naisel, et tunnistab, et tema läks sellega äärmusse. „Sellepärast oskangi öelda, et oma tervisega mängida ei maksa!” avaldab ta SL Õhtulehele. „Ma ei söönud korralikku toitu. Sõin peamiselt ainult köögivilju, põhiliselt salateid, natuke kala ja puuvilja ka. Sellega piirdusingi.”

Toom tunnistab, et haigusele võib alusel panna kellegi üksainus sõna: „Mul ei olnud varem midagi viga ja ma teadsin seda ise ka. Aga kui keegi, kelle arvamus sulle loeb, ütleb, et võta nüüd alla, siis lööb see kuidagi mõistuse segi.”

Viimaks 45 kilo kaalunud Toom räägib, et tal oli endast lõpuks täitsa kahju. „Sest see on haigus, millest niisama lihtsalt üle ei saa, vaid tuleb midagi radikaalset ette võtta — haiguse põhjus on ikkagi kõrvade vahel.”

Toom mäletab, et tal ei olnud haiguse ajal tegelikult kunagi kõht tühi. „Ma sõin väga tihti ja peaaegu kogu aeg,” meenutab ta. „Aga ma sõin valesid asju — neid, mida tavaliselt kasutatakse garneeringuks! Seda ei soovita mitte kellelegi, sest see rikub noore tüdruku elu ära.”

Suurim abi tervenemisel tuli Toomile emalt ja sõpradelt.