Pea 400 erialateadlase poolt koostatud raporti kohaselt ületab rahvastik oma tarbimisega kaugelt Maa poolt pakutavad varud, vahendas ArsTechnica, kirjutab aripaev.ee.

Uurimused näitavad, et kalavarud merevees vähenevad ülepüügi tõttu. Samal ajal hävitab soojenev kliima korallrahusid, bioloogilise mitmekesisuse üht põhiallikat. Lisaks loovad põllumajanduslikud heitveed meres hiiglaslikke hapnikuvabu alasid, kus aeroobne elu on võimatu. Merest pärineva toidu tarbimine on 1961. aastast alates kolmekordistunud ning kalapüügi subsideerimine muudab kalastamise tulusaks isegi siis, kui see enam tegelikult arukas pole. Paljud kalaliigid on välja püütud määrani, kust need enam taastuda ei suuda.

Ookeanid pole ainuke veega seotud probleem. Muret peaks tundma ka vähenevate mageveevarude pärast. Mageveereservuaarid reostuvad, saastunud joogivesi on maailma üks levinuim surmapõhjus. Raporti kohaselt kasutatakse praegu kättesaadavatest mageveevarudest juba 70 protsenti niisutussüsteemides, järjest kasvava inimühiskonna nõudmiste rahuldamiseks peaks see arv järgmise viiekümne aastaga kahekordistama.

Kliima soojenemise tõttu on sademeterežiim juba muutunud. Biosfääris on rohkesti mitmesuguseid tööstuslikke saasteaineid alates raskmetallidest ja lõpetades orgaaniliste ühenditega, mis tähendab, et peagi jõuavad need ained ka meie toidulauale. Kuigi selliste probleemide all kannatavad eelkõige maailma vaesemad piirkonnad, ei saa tööstusriigid silmi sulgeda.

Maa inimkond on piltlikult öeldes kaugelt ületanud oma krediitkaardilimiidi ning peab varsti hakkama võlgu tasuma.