Õhtul poole üheksa paiku Rock Cafe ette jõudes võis ukse taga näha juba stiilsete soengutega kiirelt suitsu pahvivaid tegelasi. Puudu oli ukse eest ainult 1959nda aasta punane Cadillac Deville.

Kella üheksa ajal saali sisenedes tundus, et rahvast on vähevõitu, kuid ajapikku olukord paranes ja kella kümneks oli rahvast juba sama palju, kui tavaliselt rokikohviku üritustel.

Jutusumina seest kostus palju soomekeelset vestlust, sest on ju teada, et Soomes on rockabilly-kultuur võrdlemisi populaarne. Tamperest kohale sõitnud vanad rokipeerud Mikko ja Janno kinnitasid, et on ka varem Matchboxi oma silmaga näinud, aga seda 75ndal aastal. Tallinna üritusest kuulsid nad juba varakult ja ootasid esinemist suure huviga.

Peab tõdema, et suures jaos oli publiku vanus 40 ja rohkem — kahju, et noorem generatsioon sellist elustiili ja muusikat hinnata ei oska. Kohal oli käputäis Soome noori, kes nägid samuti päris stiilsed välja ja nautisid pidu täiel rinnal.

Esinemisega alustas Crazy Cavan, ja kui esimese kahe laulu ajal jäi lavaesine aktiivsus olematuks, siis tantsupõranda „avas” üks noorpaar, kellel tantsusammud olid ilusasti selged ja nende eestvedamisel lisandus järjest rohkem rahvast lava ette muusikat nautima. Eestlastega juba on nii, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama — sellel peol kehtis sama reegel. Umbes poole esinemise ajal ulatas üks fännidest bändile viskipudeli, mida lasti laulude vahepeal hea maitsta — nagu ennemuistegi sellistel pidudel.

Vahetult enne südaööd astus lavale Matchbox oma täies hiilguses eesotsas laulja Graham Fentoniga — vanameister oli endiselt heas vormis ja andis suurepärase etteaste. Kõik põhilood said ette mängitud ja teadlikumad soome fännid hõikasid pauside vahele soovilugusid, mis kõik peaasjalikult suure heameelega ette mängiti.

Kui bänd esinemise lõpetas ja rahvas nad uuesti lavale tagasi kutsus, siis mängiti ette ka „Rockabilly Rebel”, mis jäeti eelviimaseks looks, kuigi seda laulu nõuti valjult juba nende esinemise alguses. Peale esinemist ajas vanameister aktiivsemate fännidega lava äärel ka paar sõna juttu.

Igatahes lõid mõlemad bändid laheda meeleolu ja kohale tulnud rahvas oli ka väga meeldiv. Lavalolevaid bände vaadates tekkis peaaegu tunne, et kõik ongi päris ja aasta on ka 1959. Imekspandav oli ka vanameistrite aktiivne lavaline liikumine — power oli endiselt olemas!

Järgmine sama stiili pidu toimub juba 20. oktoobril, kui esinema tuleb Robert Gordon.