Järsumäe Virve ja Zorbas lähevad suvetuurile
“Käime igal aastal võimaluse korral Kreekas ennast harimas, tutvume iga kord erineva maakonna muusikaga,” räägib Kõrre. “Palju abi on olnud kreeka keele õpetajast Edith-Helen Ulmist.”
Toomas Penu Zorbasest lisab, et Kreeka muusika variatsioonid on peaaegu lõputud.
“Vanasti oli igas külas vähemalt üks karjus, kes tegi sellise trummi, millise kõlalist ei olnud ühelgi teisel,” teab Penu. “Sealt on saanud alguse, et igas maakonnas, igas külas ja igal saarel tehakse oma erikõlalist rahvalikku muusikat. Kuigi oleme kümme aastat Kreekas käinud, ei saa õppimine ilmselt niipea otsa.”
Penu märgib, et tänaseks suudab Zorbas esitada siiski päris suurt osa Kreeka rahvamuusika variatsioonidest, sest maa on mitu korda risti-põiki läbi sõidetud.
“Eks oleme suures osas ikka iseõppijad,” tutvustab Penu. “Kohalike pillide häälestuse ja noodid saame kohapealsetelt pillimeestelt, aga edasi tuleb ju ise õppida. Õnneks on kreeka muusika kohta saadaval päris palju materjale. Lõpuks on endal ka hea meel, kui meie muusika kõlab sarnaselt Kreekas kuuldule. Mis pillidesse puutub, siis oli Kõrrel Viljandi pärismuusika festivalil kaasas koguni 16 instrumenti, mis on ikka päris aukartust äratav arv. Multiinstrumentalistina oskab ta neid kõiki muidugi ka mängida.”
Kõrre tunneb erilist uhkust selle üle, et ansambel mängib ka rembetikot. Tegu on omanäolise muusikaga, mille põhiline meetrum on 9/4 ja sõnad koosnevad peamiselt slängist, millest ka kreeklased ise kõigest aru ei saa. Rembetiko sõlmib endas peale Kreeka ka Türgi muusika mõjusid, mis muudab selle stiili väga omanäoliseks.
Kuigi Zorbase repertuaaris on tänaseks pea 400 eriilmelist lugu, tuleb homme algaval ansambli sünnipäeva tähistaval suvetuuril esitusele läbilõige. Nagu heaks tavaks on saanud, õpetavad ansambliliikmed igal kontserdil ka rahvale kreeka traditsioonilisi tantse.
Kõrre sõnade järgi jääb kohati mulje, et kreeklased elavadki ainult selleks, et laulda ja tantsida ning samu eluväärtusi esindab ka Zorbas: olgem rõõmsad ja tantsigem ning laulgem. Ansambli nimi “Zorbas” pärineb Nikos Kazantzakise romaani “Alexis Zorbas” peategelaselt, kelle tõekspidamised ja elufilosoofia on ansambli liikmetele ääretult sümpaatsed.
“Paraku ei saa me oma igapäevaelus nende väärtushinnangute järele alati toimida, kuid me saame neid mõtteid oma muusikas väljendada,” ütleb Kõrre.
Järsumäe Virve suvetuur “Mere pidu”
Järsumäe Virve ja Järsumäe pereansambel
Audru Jõelaevanduse Punt
Ansambel Zorbas
