Nii 2004. aastal Saturnini jõudnud NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri ühislaeva Cassini möödalennud taevakehast kui ka sondi Huygens maandumine Titanile 2005. aasta jaanuaris andsid tulemuseks kujutisi hämmastavalt maise välimusega maastikust, kus paistsid järved või vähemalt sood ning kuivanud jõesängid, kirjutab Postimees.

Järvede leidmine kinnitab, et metaan mängib Titanil, kus keskmine pinnatemperatuur on miinus 179 kraadi, sama rolli, mida vesi Maal.

Järvede paiknemine vaid Titani põhjapoolkeral kõrgetel laiuskraadidel viitab, et järved võivad olla vähemalt osaliselt sesoonse iseloomuga: nad laienevad Titani talve ajal ning kuivavad aurustumise tõttu kokku suveajal. Niisugust hüdroloogilist tsüklit pole siiani leitud üheltki taevakehalt peale Maa ja Titani.