Šimpans on inimesest rohkem arenenud

On aeg loobuda arvamusest, et inimene on evolutsiooni tipp: värskest uurimusest selgub, et vähemalt šimpansid on meist kaugemale arenenud.

Evolutsioonigeneetik Jianzhi Zhang ja ta kolleegid USA Michigani Ülikoolist kõrvutasid omavahel 13 888 geeni, mida leidub nii inimesel, šimpansil kui ka reesusmakaagil, kirjutab

teadus.ee

.

Nad võtsid eelduseks, et makaagi geenid sobivad esindama inimese ja šimpansi ühise eellase geene ning vaatasid, millised erinevused neil siis inimese ja šimpansi geenidega olid. Oluliseks pidasid nad just niisuguseid geenimuutusi, mille tagajärjel on muutunud ka selle valgumolekuli ehitus, mida rakud geeni põhjal sünteesivad, sest kui liik loodusliku valiku mõjul areneb, siis tekib just valgu ehitust mõjutavaid geenimuutusi eriti rohkesti.

Selgus, et šimpansil oli nõnda muutunud geene 233, aga inimesel ainult 154. See tähendab, et selle arvatavasti kuue miljoni aasta jooksul, mil inimene ja šimpans on evolutsioonipuu eri harudesse kuulunud, on looduslik valik šimpanse tõenäoliselt rohkem muutnud kui inimesi. Seni on suurem osa evolutsioonibiolooge arvanud risti vastupidist.

Zhangi sõnul on tema uurimistulemus täiesti usutav, sest suurema osa ajast on inimeste arv šimpanside arvule alla jäänud, aga vähene arvukus nõrgendab loodusliku valiku toimet.