Londoni King’s kolledži teadlased uurisid 1800 kaksiku sünnimärkude arvu ning võrdlesid seda nende DNAga, kirjutas BBC. Kokkuvõtlik artikkel uurimuse kohta ilmus ajakirjas Cancer Epidemiology Biomarkers and Prevention Journal, vahendab Novaator.

Selgus, et mida rohkem sünnimärke, seda kindlamalt suutis DNA vananemisele vastu panna.

Sünnimärgid tekivad lapseeas ning keskeast alates hakkab nende arv vähenema. Palju sünnimärke võib viidata nahavähiriskile. Keskmisel valgel inimesel on 30 sünnimärki, aga on ka inimesi, kellel on neid isegi kuni 400. Seni pole teada, miks sünnimärkide arv inimeseti nii erineb, samuti ei teata, mis võiks olla sünnimärkide funktsioon.

Kuivõrd sünnimärgid vananedes kaovad, võrdlesid teadlased sünnimärkide arvu ja raku telomeeride pikkuse seost. Telomeer on kromosoomi otstes leiduv järjestuselement, mida pidevalt uuendatakse. Telomeeride pikkuse järgi on võimalik jälgida, kui kaugel on organismi vananemine. Mida vanemaks inimene saab, seda lühemaks jäävad telomeerid.

Selgus, et neil, kellel oli sada või enam sünnimärki, olid pikemad telomeerid kui neil, kelle sünnimärkide arv jäi alla 25. Vananemises väljendus sünnimärkide arvu neljakordne vahe umbes kuue-seitsme aastaga.

Uurimuse juht Veronique Bataille ütles BBCle, et esimest korda ilmnes, et inimestel, kellel on rohkete sünnimärkide tõttu suurem nahavähirisk, on teine eelis: nad vananevad aeglasemalt. Neil võib olla vähem eaga kaasnevaid haigusi, näiteks osteoporoosi või südamehaigusi. Siiski lisas ta, et selle idee paikapidamist tuleb veel kontrollida.

Briti vähiuuringute keskuse doktor Kat Arney märkis, et avastus on intrigeeriv ning kindlasti väärt edasist uurimist. “Kuid inimesed, kellel on rohkelt sünnimärke, peaksid teadma, et neil on suurem nahavähirisk” lisas ta. “Päevitamisel peaksid nad seda arvesse võtma, sest sünnimärgid on päikesepõletusest eriti ohustatud.”.