Noore teadlase preemia pälvis Jaan Raik

13. detsembril 2007. omistati Eesti Teaduste Akadeemia poolt Bernhard Schmidti nimeline preemia teadus- ja arendustöö rakenduste eest Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste doktorile Jaan Raik’ile. Sündmust vaatles teadusajakirjanik Margus Maidla.

Schmidti preemiat antakse välja konkursi korras iga kahe aasta tagant, et esile tõsta Eesti noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste evitamisel. Preemia antakse kuni 35 aastasele teadlasele. Preemia kandidaatide esitamise õigus on akadeemikutel, ülikoolide teaduskondadel, teadusasutuste nõukogudel, teadusseltside juhatustel ja Eesti Inseneride Liidu juhatusel.

Natuke Schmidt´ist

Väljapaistev optik ja astronoom Bernhard Schmidt sündis 11. aprillil 1879 Naissaarel, õppis sealses vallakoolis, seejärel töötas Tallinna päästeteenistuses ja Volta tehases. Juba Tallinnas alustas ta tähevaatlusi ja saatis oma tähelepanekuid rahvusvahelistele astronoomia ajakirjadele. Õppides Rootsis ja Saksamaal omandas ta erakorralise oskuse ja saavutas laialdase tunnustuse erineva kuju ja mõõtmetega läätsede ning peeglite täppislihvimises paljude observatooriumide teleskoopide jaoks. Ta töötas välja ka erilised aberratsioone (kõrvalekaldeid) korrigeerivad läätsed. Vaatlustehnikas oli murrangulise tähtsusega 1930 Schmidti poolt leiutatud nn koomavaba teleskoop ehk Schmidti kaamera. Ta uuris ka tuulerootorite konstruktsiooni, valmistas sõjalaevadele täppispeegleid, sai patendi täiustatud periskoobile. Tema nime kannab ka üks väikeplaneet. Schmidti teleskoopide võidukäik jätkus ka pärast tema surma 1935. Kaua aega oli neist suurimaks 1948 USA Mount Palomari Observatooriumis monteeritud nn Big Schmidt läbimõõduga 120 cm. Veel suurem Schmidti teleskoop on nüüdseks ehitatud Hiinas. Hispaanias aga on kolm Schmidti teleskoopidega varustatud observatooriumit ühendatud ühtsesse automatiseeritud sünkroonselt töötavasse süsteemi.

Preemiavääriline tarkvara on esirinnas

Jaan Raik on arendanud välja kiibitööstuses kasutatava testiprogrammi, mis avastab defektiga kiipe. Eestis kasutavad antud tarkvara mitmed ettevõtted eesotsas Eliko, Artec ja Elqoteq MPIga.

Konkursitöös on edasi arendatud digitaalsüsteemide diagnostika teooriat ja meetodeid ning loodud selleks kompleksne uurimiskeskkond uute tarkvarasüsteemide ja andmebaaside näol. See on võimaldanud tõsta nii digitaalsüsteemide simuleerimise kui ka testide sünteesi kiirust ja kvaliteeti ning minimiseerida testimise aega. Jaan Raiki poolt välja töötatud diagnostikatarkvara Turbo Tester on tänaseks litsentseeritud enam kui sajas laboratooriumis kokku 47 riigis üle maailma.

Jaan Raik on olnud kaasautoriks rohkem kui sajale publikatsioonile eelretsenseeritavates teadusväljaannetes. Neist 34 on esindatud IEEE digitaalses raamatukogus. J. Raiki produktiivsuse aluseks on tihe rahvusvaheline koostöö.

Töö hindamisel tugines konkursikomisjon (esimees Hillar Aben, liikmed Ilmar Koppel, Rein Küttner ja Peeter Saari) akad. R.-J. Ubari esildisele, akad. E. Tõugu retsensioonile ja ELIKO OÜ direktori Indrek Ruiso hinnangule.