Ajuskännerid näevad otsuseid enne nende tegemist
Sa võisid enda arust mõelda, et hakkad lugema seda artiklit, kuid tegelikult jõudis aju nimetatud otsuseni hulk aega enne sinu sellest teadlikuks saamist.
Uuritav otsus, kas vajutada nuppu vasaku või parema käega, ei ole ilmselt küll kogu meie keerulise elu jooksul ettetulevaid valikuid arvestades väga esinduslik. Samas tõstatab avastus põhimõttelise küsimuse isiksuse loomusest ja iseseisvusest: Kui vaba on meie tahe? Kas see on teadlik valik või illusioon?
„Otsused valmistatakse ette hoogsa ajutegevusega. Ajaks, kui teadvus kohale jõuab, on suurem osa tööst juba ära tehtud,“ kõneles uuringu kaasautor Max Planc’i Instituudi neuroteadlane John-Dylan Haynes.
Haynes täiendas Benjamin Libet’i poolt läbiviidud klassikalist eksperimenti, kes näitas, kuidas ajuosa, mis koordineerib liikumist, aktiviseerus murdosa sekundist enne, kui inimene tegi nupulevajutamise valiku. Hilisemad uuringud kinnitasid Libet’i teooriat, et alateadlik tegevus eelneb ja määratleb teadlikule tegevusele. Ükski neist uuringutest ei jõudnud Haynes’i kombel nii suure, 7-sekundilise lõheni otsuse ja sellele järgneva tegemise kogemuse vahel.
Skännerite abil nägid teadlased, kuidas kõigepealt aktiviseerus kõrgemate otsustega seotud ajukooreosa ja seejärel ajuosa, mis koordineerib liigutusi.
Erinevad mõõtmistulemused kokku näitasid seda, et teadlased võisid mitmeid sekundeid enne kindlaks teha, kas katsealune vajutab nuppu parema või vasaku käega. Katsealustele muidugi tundus see olevat nende endi teadlik valik.
