Lollus on ravitav

Viiskümmend aastat pärast DNA struktuuri avastamist lõi üks selle olulise avastuse tegijaid taas laineid väitega, et lollus on geneetiline haigus, mida tuleks ravida.

Bioloogid James Watson ja Francis Crick avastasid 28. veebruaril 1953. aastal elu keemilise koodi — DNA struktuuri. See läbimurre aitas mõista, kuidas geneetilist informatsiooni ühelt põlvkonnalt teisele üle antakse, mis omakorda põhjustas revolutsiooni bioloogias ja meditsiinis.

Nüüd ütles Watson peatselt Suurbritannia Channel 4 ekraanile jõudvas dokumentaalsarjas, et madal intelligents on päritud haigus ning et molekulaarbioloogidel on kohustus töötada välja geeniteraapia ja testid lolluse diagnoosimiseks, kirjutas New Scientist.

“Kui inimene on tõeliselt rumal, siis mina nimetaksin seda lolluseks,” ütles New Yorgi Cold Spring Harbour Laboratory juht Watson.

Watson kirjutas, et sageli arvatakse, et ühiskonna kümne protsendi kõige rumalamate inimeste, kellel on raskusi juba algkoolis, lollus tuleneb vaesusest ja muudest sotsiaalsetest teguritest, tema hinnangul on aga põhjus geneetiline ning neid inimesi tuleks aidata.

Watson leiab, et geneetilise manipuleerimisega annab tekitada ka ilu. “Inimesed ütlevad, et oleks kohutav, kui me teeksime kõik tüdrukud ilusaks. Minu meelest oleks see suurepärane,” kommenteeris ta.

Teised teadlased on seadnud küsimärgi alla nii nende ettepanekute eetilisuse kui usutavuse.