Dr. Rainer Kühne usub, et “saar” ei olnud midagi muud kui piirkond Lõuna-Hispaanias, mis ajavahemikus 800-500 e.Kr. üle ujutati.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirja Antiquity internetiväljaandes.

Cadizi lähedal asuvast soolasest soisest Marisma de Hinojose rajoonist võetud satelliidifotod näitavad mudas olevat kaht neljakandilist struktuuri ja kontsentrilisi ringe, mis võisid neid kunagi ümbritseda.

Platon kirjutas viie stadesilise (925 meetrit) diameetriga saarest, mida ümbritsesid mitmed ringstruktuurid — kontsentrilised sõõrid, millest mõned olid mullast ja mõned veest. Dr. Kühne ütles BBC-le, et fotodel on näha just sellised Platoni poolt kirjeldatud sõõrid.

Wuppertali ülikooli doktor Kühne usub, et neljakandilised struktuurid võivad kujutada endast merejumal Poseidonile pühendatud hõbetemplit ning Cleitole ja Poseidonile pühendatud kuldtemplit, mida Platon kirjeldas.

“Saar” ja sõõrid on Platoni poolt kirjeldatust vedi suuremad, aga dr. Kühne usub, et Platon võis Atlantise suurust alahinnata või et Platoni poolt kasutatud antiikne mõõtühik stade võis olla 20 protsenti suurem, kui seni arvatud.

Kreeklased võisid ajada segamini rannikut tähendanud egiptlaste sõna teise sõnaga, mis tähistas saart ning sellest saigi alguse lugu müütilisest Atlantise saareriigist.

Müütiline Atlantis on sajandeid köitnud teadlaste meeli. Kõige esimesed teadaolevad tõendid Atlantisest pärinevad Platonilt, kes kirjeldas seda kui muinasjutuliselt rikast ja arenenud tsivilisatsiooni.

Ühe teooria järgi võis Atlantis olla 11 000 aasta eest merepõhja vajunud Sparteli saar Gibraltari väinas.

Platon kirjeldas Atlantist tasandikuna. Dr Kühne sõnul võis tegemist olla tasandikuga, mis laius Hispaania lõuarannikust Sevillani, kusjuures Kreeka teadlase poolt kirjeldatud mäed võisid olla Sierra Morena ja Sierra Nevada.

Platom kirjutas ka, et Atlantis oli rikas vase ja muude metallide poolest, Sierra Morena kaevandustes on rikkalikult vaske.