Jää uurimine tõestab, et meie planeedil on olnud selle aja jooksul kaheksa jääaega, mille vahele mahuvad üürikesed soojad perioodid, millest ühte me naudime praegu, märgib BBC ajakirjas Nature avaldatud materjali edastades.

Kui mineviku mudelid ka tulevikus paika peavad, siis võime me arvestada sellega, et soe periood kestab veel 15 000 aastat.

Jää analüüsimine aitab ka ennustada, kuidas kasvuhooneefekt kliimat mõjutab. Esialgsed analüüsid näitavad, et süsihappegaasi tase on praegu kõrgem, kui see on olnud viimase 440 000 aasta jooksul. Keegi ei tea täpselt, kuidas see meie kliimale mõjub, aga teadlased loodavad, et mineviku kõikumiste üksikasjalikum pilt annab sellest parema ettekujutuse.

Kümne riigi teadlaste rühm on viimase aastakümne jooksul puurinud hiiglaslikku jääkilti Antarktika platoo idaosas, et avastada mineviku kliimasaladused ning aidata mõista tulevikku. Uuringud näitavad, et Maa on olnud viimase 800 000 aasta jooksul üsna jahe koht, et soojemad perioodid on tekkinud iga 100 000 aastat tagant ja kestnud üsna lühikest aega. Viimase 400 000 aasta jooksul on jääaegade vahelised perioodid kestnud umbes 10 000 aastat, kliima on siis olnud umbes selline nagu praegu. Meie jääaegade vaheline periood on kestnud umbes 10 000 aastat ja seega peaksime me mudeli kohaselt liikuma järgmisse jääaega.

Teadlased avastasid, et 400 000 aastat tagasi toimunud soojaperiood meenutab meie praegust aega, kuna Maa orbiidi kuju oli sama. Tollane soojalaine kestis 28 000 aastat, seega kestab ka meie oma ilmselt niisama palju.