Tõenäosus, et kokkupõrge toimub, on 1/41. Astronoomid hindavad Maa kokkupõrke tõenäosust asteroidi või komeediga nn Torino skaalas, kus null tähendab seda, et kokkupõrget ei tule ja 10 seda, et kokkupõrge on kindel.

Selle asteroidi Torino indeks on kaks, mis pole just kõrge, kuid siiani pole ühelegi asteroidile ühest suuremat indeksit antud, teatab News.com.

Donald Yeomans Pasadenast (California, USA) väidab, et kui kokkupõrge asteroidiga 2004 MN4 toimub, siis leiab see aset 13. aprillil 2029.

Oletades, et asteroidi peegeldusvõime on sama kui teistel vaadeldud asteroididel, siis selle asteroidi purustusvõime Maal vastab 1600 megatonnile.

Siiani on inimese korraldatud plahvatustest suurim Nõukogude Liidu poolt Novaja Zemljal lõhatud vesinikupomm 1961. aasta oktoobris. Selle võimsus oli vaid 58 megatonni, kuid tekkinud lööklaine käis kolm korda ümber maakera ja seenekujuline pilv tõusis 60 km kõrgusele (kõige võimsamad äiksepilved küündivad vaid 12-13 km kõrgusele).

Asteroid 2004 MN4 teeb vähem kui aastaga tiiru ümber Päikese, lõikudes seejuures kahel korral Maa orbiidiga. Astronoomid on jälginud seda asteroidi juba rohkem kui 40 observatooriumis. Sellest hoolimata pole asteroidi orbiit veel kuigi täpne. Alles järgnevad vaatlused annavad meile kindlaid andmeid selle kohta, kas kokkupõrge tuleb või ei.

Tartu observatooriumi teadusdirektori Tõnu Viigi sõnul ei ole paanikaks veel põhjust ning tasub loota, et asteroid läheb Maast mööda.

Juhul kui asteroid siiski Maad tabab, teeks see tervele kontinendile suurt kahju.

Tais pühapäeval aset leidnud maavärin oleks Viigi sõnul asteroidikokkupõrkega võrreldes lapsemäng.

Ühtmoodi ohtlikuks peab Viik nii asteroidi maale kui ookeani kukkumist. Ookeani kukkumine tooks kaasa hiidlaine tekkimise. Maale kukkudes aga kerkiks atmosfääri tolmupilv, millega kaasneks asteroiditalv.