Inimkond vanem kui miljard aastat?

Mais külastab Eestit ameerika arheoloog, kes püüab kummutada evolutsiooniteooriat.

11 aastat tagasi kirjutas arheoloog Michael Cremo koos kolleeg Richard Thompsoniga raamatu, mis tekitab enam kui kümnend hiljem endiselt furoori ning on kantud teaduslike bestsellerite nimistusse, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Forbidden Archeology” (“Keelatud arheoloogia”) väidab, et inimese eksistentsi Maal ei tule mõõta mitte kümnetes tuhandetes, vaid miljardites aastates. Teaduslike tõendite najal püüavad autorid osutada väidetavatele aukudele üldtunnustatud evolutsiooniteoorias. “Keelatud arheoloogia” on välja antud inglise, hispaania, itaalia, vene, tšehhi, ungari, slovaki, jaapani ja korea keeles, varsti ilmub raamat ka prantsuse keeles.

“Küsimus on selles, miks on raamatus kirjeldatud tõendid luku ja riivi taga. Vähe sellest, et neid ei näidata avalikkusele — neile ei pääse ligi ka professionaalsed arheoloogid,” selgitab raamatu mõtet autori Ida-Euroopa esindaja Irina Martynenko. Ei esitata uut teooriat, vaid pigem ärgitatakse olemasolevast kriitiliselt mõtlema.

Matemaatik Martynenko on ühes abikaasaga Cremo esindajana tegutsenud kolm aastat ning arheoloogiga korduvalt tema loengutel ja ringreisidel kaasas käinud. Martynenko sõnul reageeritakse Cremo väidetele vastuoluliselt — teda kas armastatakse või vihatakse. “Evolutsiooniteooria on nagu religioon — jumalat usutakse pimesi, olgu selle kohta tõendeid või mitte,” võrdleb Martynenko.

Cremol on tulihingelisi pooldajaid, kuid teisalt sama kurje kriitikuid. Tema jüngrid räägivad vandenõuteooriast, millega Darwini teooria uskujad justkui varjaks tõendeid, alates arheoloogilistele leidudele ligipääsu keelamisest kuni daatumite võltsimiseni välja. Kriitikud aga väidavad, et Cremo ja Thompson on oma raamatute kirjutamiseks küll väga palju lugenud ning meeletu hulga leide läbi töötanud, kuid nende väited on kohati erapoolikud ning järeldused meelevaldsed.

Samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et paljud arheoloogilised leiud, millele tuginedes Cremo ja Thompson oma väiteid esitavad, pole sugugi ühtviisi kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Üks kriitikuid Colin Groves mainib, et usaldusväärsuse vahe tuleb kas või sellestki, et arheoloogiliste leidude puhul on äärmiselt tähtis kontekst, kus nad leiti. Paljude “Keelatud arheoloogias” esitatud tõendite usaldusväärsus on Grovesi sõnul aga enam kui kahtlane, sest nende päritolu põhineb kuulujutul.

Kriitikute sõnul on Cremo lasknud end liialt mõjutada oma usust — ida filosoofiad teatavasti eitavad Darwini evolutsiooniteooriat.

Eesti arheoloogid, kellelt Eesti Päevaleht raamatu kohta arvamust päris, keeldusid viisakalt seda kommenteerimast — nad olid küll kõik raamatust kuulnud, aga mitte seda lugenud.