Emajõe põhjast võidi avastada Eesti kõige salapärasem mälestis – Rootsi sõjalaevastiku Põhjasõja-aegse lipulaeva vrakk

On võimalik, et Tartumaal Kavastu külas Emajõe vasakkalda lähedal hiljuti lõppenud georadari uuringud tuvastasid kultuurimälestise, mida keegi elavaist pole tegelikult oma silmaga näinud – Põhjasõja aegse Rootsi brigantiini Caroluse vraki jäänused.

Teadaolevalt toimus piirkonnas 1704. aasta 14. mail Põhjasõja raames Kastre jõelahing Rootsi kuningriigi Peipsi laevastiku ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel. Lahingu lõpus lasti laev õhku ning selle vraki jäänuseid pole sellest ajast saati üles tõstetud.

Tänaseni oli teada vraki ligikaudne asukoht, kuid polnud selge kas midagi sellest laevast ka säilinud on. Küll aga on teada, et laev oli 17,8 meetrit pikk, 5,6 meetrit lai ja selle süvis oli 1,6 meetrit. Laeval oli teadaolevalt ka 16 kahurit.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson, Geoloogiateenistuse töötaja Sten Suuroja ning georadari teenust osutava ettevõtte Elermo OÜ esindaja Olav Harjo võtsid vraki asukoha tuvastamise sel talvel ette.

19. veebruaril tehti esmased georadari uuringud Emajõe jäält. Tööde läbiviimiseks kasutati ImpulseRadari ehitatud radarsüsteemi kahesagedusliku antenni ning profiilide asukohta täpseks määramiseks kasutati radarile kinnitud välist RTK-GPS seadet, mis tagas profiilide asukoha täpsuseks üldjuhul mõni sentimeeter.